MULLAÖKOLOOGIA TÖÖRÜHM

Minu uurimistöö keskseks teemaks on olnud arbuskulaarset mükoriisat (AM) moodustavate seente (alamhõimkond Glomeromycotina, krohmseened) molekulaarne kindlakstegemine ja määramine. Olen olnud krohmseente molekulaarsete uuringute eesliinil, arendades DNA järjestustepõhist krohmseente nimetamise süsteemi, mis ühildab seenekultuuridest ja keskkonnaproovidest pärineva info. See virtuaaltaksonite (VT) süsteem on rakendatud andmebaasis MaarjAM, mis koondab avaldatud teabe järjestatud krohmseente levikuandmete kohta. Meie töörühm jätkab selle süsteemi arendamist, andmete lisandudes ning andmemahtude kasvades. 

Virtuaaltakson ning kasvava teabega andmebaas töövahenditeks, uurime, kuidas krohmseened elavad nii looduslikes kui inimmõjulistes keskkondades, suhetes teiste organismidega (nt peremeestaimedega või teiste mikroobidega) ning mis rollid neil on täita ökosüsteemides. 

Alusteadmisi krohmseente ning laiemalt mullaelustiku kohta rakendame taimkatte taastamise, taimekoosluste suktsessiooni suunamise ning mahepõllumajanduse valdkondades. Need uuringud toimuvad tihedas koostöös meie teadus- ning rakenduspartneritega nii looduskaitse kui põllumajanduse valdkondades. 

Olen ajakirjade New Phytologist, Fungal Ecology ja IMA Fungus toimetaja.

Käimasolevad projektid: 

• Mullaseened põllumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG1789; Maarja Öpik)

Olen Tartu Ülikooli ökoloogia instituudi projektijuht ning töötan lisaks ka Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhatajana. Mul on teadusmagistri kraad keskkonnakaitse alal. Mullaökoloogia rühmas toetan Keskkonnaobservatooriumi ja FunFarmi projektide juhtimist. Olen rahvusvahelise Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energia võrgustiku (CEESEN) juhatuse liige ning juhin ÜRO säästva arengu eesmärkide töörühma EMU rohelise ülikooli algatuse raames. Aastatel 2018-2019 oli ta Eesti esindaja Rahvusvahelises Energiaagentuuris. Mul on pikaajaline kogemus rohepöörde projektide juhtimisel (nii riiklikul kui ka ELi tasandil), projektide koordineerimisel, koolitamisel ja kommunikatsioonitegevustes. Mul eriline huvi on õiglase ülemineku rakendusuuringud ja teadmiste siire teadusasutustest ühiskonda.

Uurin, kuidas taimedele kasulike sümbiootiliste seente mitmekesisus varieerub eri keskkonnatingimustes ning millised abiootilised ja biootilised tegurid neid mustreid kujundavad. Olen seotud Teaduse tippkeskusega „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ ning rühmagrandiga „FUNFARM“, mis keskenduvad põllukultuuride mikrobioomile ja maakasutuse mõjule mulla elustikule põllumajandusmaastikes. Mind huvitab, kuidas erinevad põllumajandustavad (nt mahepõllumajandus, tavapõllumajandus, taastav põllumajandus ja pestitsiidide kasutamine) mõjutavad mükoriisaseente mitmekesisust ja nendega seotud ökosüsteemi funktsioone.

Lisaks uurin, kuidas mikroorganismide, sealhulgas mükoriisaseente mitmekesisus ja ökoloogiline nišš varieeruvad piki laius- ja kõrgusvööndeid, ning mind paelub seente ja taimede kohanemisvõime äärmuslikes keskkonnatingimustes. Samuti tegelen keskkonna-DNA rakendusvõimalustega taimekoosluste kirjeldamisel ning sel teemal on mul koostööprojekt Namiibia Ülikooliga.

Oma töös kasutan molekulaarseid meetodeid, bioinformaatilisi tööriistu ja multivariaatset statistikat mükoriisaseente koosluste analüüsimiseks. Mul on rahvusvaheline teadustöökogemus Kanadas, Tšehhis ja Saksamaal ning olen osalenud teadusekspeditsioonidel Islandil, Mongoolias, Tasmaanias, Himaalaja kõrgmäestikus, Mehhikos ja Namiibias.

Käimasolevad projektid:

• Mullaseened põllumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG1789; Maarja Öpik)

• Poollooduslike niidukoosluste ja põllumajandusmaastike ökoloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest; Aveliina Helm)

PhD Tanel Vahter 
mullaökoloogia teadur 
tanel.vahter@ut.ee  
ETIS

Huvitun laialt ökoloogiast ning olen keskendunud peamiselt mullaga seotud teemadele. Muld on ökosüsteemides toimuvates protsessides tihti kesksel kohal ning nende käivitajaks on mulla elusosa – mullaelustik. Seetõttu on minu uurimistöö tihedalt seotud mulla elustiku, selle mitmekesisuse ja dünaamikaga mitmesugustes ökosüsteemides. Erilist huvi pakuvad süsteemid, kus kohtuvad mullakasutus ja ökoloogia – põllumajandus, poollooduslikud kooslused, praktiline ökosüsteemide taastamine jm. Suurimat rõõmu pakub alusuuringute teadmiste rakendamine looduskaitse ja mullakasutuse probleemide lahendamisel. 

Käimasolevad projektid: 

• Marie Skłodowska-Curie järeldoktorantuur Helsingi Ülikoolis
• Mullaseened põllumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG1789; Maarja Öpik)
• Tippkeskus “Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas” (AgroCropFuture, Martin Zobel)

BSc Roland Lehemets
magistritudeng
roland.lehemets@ut.ee 
ETIS

Huvitun erinevatest mullaelustiku rühmadest ja jätkusuutlikust põllumajandusest. Oma magistritöös uurin kuidas erinevad põllumajanduspraktikad mõjutavad mullaelustiku mitmekesisust.

Juhenajad: Tanel Vahter, Martti Vasar ja Maarja Öpik

Jaak Pärtel
bakalaureusetudeng
jaak.partel@ut.ee 
ETIS

Uurin oma bakalaureusetöös krohmseente leviku- ja nišimustreid globaalsel tasemel ning osalen sellega mullaökoloogia ja kooslusteökoloogia töörühmade teadustöös. Minu juhendajateks on Inga Hiiesalu, John Davison ning prof Martin Zobel. Panustan töörühma tegemistesse laboris ning tulevikus ka välitöödel. 

Miriam Trummal
bakalaureusetudeng
miriam.trummal@ut.ee
ETIS
 

Mulle meeldib oma uurimistöös kombineerida bioloogiat ja ajalugu. Minu bakalaureuse töö keskendub ajaloolise ja tänapäevase maakasutuse mõjule mullaelustiku mitmekesisusele.

Juhendajad: Tanel Vahter ja Oscar Zárate-Martínez

Nora Liis Kavald
bakalaureusetudeng
nora.liis.kavald@ut.ee

Uurin oma bakalaureusetöös eri niiskusrežiimide mõju põldoa sortide juurestiku mikrobioomile. See on osa suuremast FUNFARMi projektist, mis uurib mullaseeni põllumajandusmaastikes. Minu juhendaja on Inga Hiiesalu.