MULLAÖKOLOOGIA TÖÖRÜHM

Mulla elurikkuse ja seal elavate organismide ohtruse hindamiseks on mitmeid informatiivseid meetodeid, kuid enamikel neist on mõned suured puudujäägid – metoodika on tihti keeruline ja kallis ning võimaldab mulda kirjeldada vaid hetkel mil proovid kogutakse. Mulla helimaastike on üksikutes juhtumiuuringutes edukalt kasutatud mullaelustiku liigirikkuse ja ohtruse hindamiseks. Mullas annavad vibratsioone edasi peamiselt vihmaussid, aga ka keskmise suurusega selgrootu fauna, nt hooghännalised ja lestad. Spetsiaalsete kontaktmikrofonidega salvestatavaid heliribasid on seega võimalik kasutada nende organismide pealt kuulamiseks. Kas ja millisel määral on mulla helimaastikud informatiivsed mitmesuguste häiringute suhtes, millal mulla helisid mõõta, kuidas reageerivad mullaorganismid helireostusele jpm on võimalikud suunad mida uurida nii bakalaureuse kui ka magistri tasemel. Kontakt: tanel.vahter@ut.ee 

Mullaelustiku ja taimede mitmekesisuse vahelist seost on kirjeldatud mitmetes uuringutes, kuid millised taimeliigid ja millised mullaorganismid üksteisega tihedamalt seotud on, pole selge. Uuringus võetakse Eesti väärtuslike püsirohumaade taimkatte andmed ning võrreldakse neid DNA põhiste mullaelustiku andmetega (valikus seened, mükoriisaseened, nematoodid, lülijalgsed). Teema sobib magistritasemel töö tegemiseks ning hõlmab nii laboritööd kui ka tööd andmetega (sh bioinformaatika). Kontakt: tanel.vahter@ut.ee 

See mida me sööme mõjutab meie soolestiku mikrofloora kooslust, mis omakorda mõjutab meie tervist ning toiteainete omastamise iseärasusi. Kuigi sarnane loogika võiks kehtida ka näiteks mulla mikroobikoosluste puhul, ei ole seda siiski veel uuritud. Magistritöö raames viiakse läbi eksperiment, kus ühesuguse taimkattega mullaökosüsteeme toidetakse erineva keemilise koostisega taimejäänustega. Katse lõpus määratakse mulla mikroobikooslused DNA põhiste ja biokeemiliste meetoditega. Uuringu tulemused annavad informatsiooni sellest, kuivõrd mulla mikroobikooslused kujunevad lähtuvalt mulda sattuvast orgaanilise aine koostisest ning kuidas me saaksime seda ära kasutada näiteks põllumajanduses mitmekesiste mullaökosüsteemide soodustamisel. Huvi korral võta ühendust tanel.vahter@ut.ee  

Mullas elavate organismide elutegevuse tulemusena lagundatakse mullas orgaanilist ainet, moodustatakse mulla agregaate, mis suurendavad mulla vee ja toiteainete hoidmise võimet, transporditakse toiteaineid taimedeni, seotakse õhulämmastikku ning veel palju muud. Kaasaja intensiivpõllumajandusel on olnud negatiivne mõju mitmete mullas elavate organismirühmade elurikkusele ja ohtrusele. Samas ei ole selge kuidas erinevad praktikad, sh positiivseks peetud harimisviisid, mõjutavad mullaelustiku poolt pakutavaid funktsioone ja hüvesid. Magistritöö on osa üle-eestilisest mulla elurikkuse ja funktsioonide hindamise projektist. Magistrant võtab osa proovide kogumise ja funktsioonide mõõtmise välitöödest, panustab andmeanalüüsi ning võtab osa põllumajanduse elurikkamate praktikate poole suunamisest. Huvi korral võta ühendust maarja.opik@ut.ee  

Mulla mikrobioom on ülioluline taimetervise mõjutaja. Kasulikud mikroobid (sh mükoriisaseened, mügarbakterid ja taime kasvu soodustavad bakterid) varustavad taimi toitainete ja veega, ning tagavad patogeeni- ja põuakindluse. Kultuurtaimi on aastakümneid aretatud  kõrge mulla toitainete ja taimekaitsevahendite sisalduse foonil, mistõttu tänapäevased sordid on vähem sõltuvad kasulikest mikroobidest. Väetiste ja pestitsiidide kasutamise piiramisel võivad sellised kultuurtaimed olla ebaefektiivsed toitainete omastamisel ning vastuvõtlikud haigustekitajatele. Samas mineraalväetiste rohke kasutamine soodustab seenhaiguste levikut ja kultuuride haiguskindlus on oluline saagi määraja. Magistritöö eesmärgiks on saada ülevaade Eestis kasvavate põllukultuuride mikrobioomi seisundist eri väetusfoonidel kasutades molekulaarseid meetodeid. Võimalus töötada koos TÜ, EMÜ ja Maaelu Teadmiskeskuse töörühmadega! Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu@ut.ee 

Üks ökoloogiateaduse eesmärke on välja selgitada inimeste tegude mõjud elusloodusele. Muutused eluslooduse parameetrites, olgu selleks siis liigirikkus, indiviidide paljusus, geneetiline mitmekesisus, võivad olla kiired, aga ka aeglasemad. Kui kiired või aeglased? Kas täna Eesti põllumuldades mõõdetud elurikkuse parameetrid iseloomustavad tänapäeva, viimast aastakümmet, või sajandit? Bakalaureusetöö keskendub kirjanduse põhjal ajaloolise maakasutuse mõjude välja selgitamisele mullaelustikule.  Huvi korral võta ühendust tanel.vahter@ut.ee 

Teaduskirjanduses on hulgaliselt näiteid olukordadest, kus üldteada kasulikud mükoriisaseened ei avalda katsetes taimede kasvule oodatud positiivset mõju või on see koguni negatiivne. Üldiselt seletatakse seda mulla toiteainete hea kättesaadavusega, mis mükoriisaseente olulisust taime jaoks vähendavad. Et katseliselt on näidatud ka mükoriisaseente mitte-toitelisi hüvesid taimedele, näiteks patogeenikindlus, põuataluvus ja kaitse herbivooride eest, on mükoriisse sümbioosi olulisus tuleviku globaalmuutuste kontekstis ebaselge. Bakalaureusetöö uurib kirjanduse põhjal mükoriisaseente erinevaid funktsioone ning annab hinnangu kuidas nende olulisus erinevate globaalmuutuste tegurite kontekstis muutuda võiks. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu@ut.ee  

Varasemas teaduskirjanduses on leitud, et sümbioos mükoriisat moodustavate seentega aitab taimedel paremini toime tulla nii haigustekitajate kui kahjuritega. Samuti arvatakse, et globaal- ja kliimamuutuste kontekstis võib Eestis tulevikus leida oluliselt suuremal hulgal erinevaid taimede patogeene ning paljud neist jõuavad meieni lõunapoolsetelt aladelt. Sellest tulenevalt muutuvad abinõud taimede haiguskindluse tõstmiseks järjest olulisemaks. Bakalaureusetöö uurib kirjanduse põhjal mükoriisse sümbioosi mõju taimede haiguskindlusele, eriti uute haigustekitajate kontekstis, andes soovitused lähitulevikus potentsiaalselt Eestisse levivate kahjuritega toime tulemiseks. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu@ut.ee 

Mullaelustiku hüpermitmekesisuse moodustavate organismirühmade bioloogia ja ökoloogia ei ole sageli kuigi hästi teada. Samuti on ekspertiis lünklik kohalikul tasemel kus mitmete, suurte mullaelustiku gruppide, uurimises pole Eestis piisavalt eksperte. Mullaökoloogia töörühmas on võimalik bakalaureusetasemel lõputööna kirjeldada näiteks mullas elavate vihmausside, valgeliimuklaste, hooghännaliste, nematoodide, protistide või mõne spetsiifiliselt huvitava rühma bioloogia või ökoloogia aspekte. Mullaelustikku tundvate ekspertide järele on vajadus suur – saa eksperdiks! Kontakt: tanel.vahter@ut.ee