MULLAÖKOLOOGIA TÖÖRÜHM

Tegu on koostööprojektiga tehnoloogilise kunsti keskusega Maajaam Otepää külje all Neerutis (koostöö: Timo Toots, Mari-Liis Rebane). Maajaama talu ümbritsevatest erineva maakasutusega maastikest on kogutud mulla krohmseente elurikkuse DNA-põhised andmed, mille analüüsimisel magistrant saab osaleda või võtta juhtrolli. Teemat on võimalik arendada erinevatel viisidel, nt keskendudes maakasutuse (sh metsamajandamise) mõjule krohmseente elustikule, ühiskonna teadmistele mullaelustiku kohta, erinevatele viisidele, kuidas tutvustada elurikkuse teemasid mittespetsialistidele jne. Kontakt: Maarja Öpik, maarja.opik@ut.ee

Mullaelustiku ja taimede mitmekesisuse vahelist seost on kirjeldatud mitmetes uuringutes, kuid millised taimeliigid ja millised mullaorganismid üksteisega tihedamalt seotud on, pole selge. Uuringus võetakse Eesti väärtuslike püsirohumaade taimkatte andmed ning võrreldakse neid DNA põhiste mullaelustiku andmetega (valikus seened, mükoriisaseened, nematoodid, lülijalgsed). Teema sobib magistritasemel töö tegemiseks ning hõlmab nii laboritööd kui ka tööd andmetega (sh bioinformaatika). Kontakt: inga.hiiesalu-vahter@ut.ee

Mullas elavate organismide elutegevuse tulemusena lagundatakse mullas orgaanilist ainet, moodustatakse mulla agregaate, mis suurendavad mulla vee ja toiteainete hoidmise võimet, transporditakse toiteaineid taimedeni, seotakse õhulämmastikku ning veel palju muud. Kaasaja intensiivpõllumajandusel on olnud negatiivne mõju mitmete mullas elavate organismirühmade elurikkusele ja ohtrusele. Samas ei ole selge kuidas erinevad praktikad, sh positiivseks peetud harimisviisid, mõjutavad mullaelustiku poolt pakutavaid funktsioone ja hüvesid. Magistritöö on osa üle-eestilisest mulla elurikkuse ja funktsioonide hindamise projektist. Magistrant võtab osa proovide kogumise ja funktsioonide mõõtmise välitöödest, panustab andmeanalüüsi ning võtab osa põllumajanduse elurikkamate praktikate poole suunamisest. Huvi korral võta ühendust maarja.opik@ut.ee  

Mulla mikrobioom on ülioluline taimetervise mõjutaja. Kasulikud mikroobid (sh mükoriisaseened, mügarbakterid ja taime kasvu soodustavad bakterid) varustavad taimi toitainete ja veega, ning tagavad patogeeni- ja põuakindluse. Kultuurtaimi on aastakümneid aretatud  kõrge mulla toitainete ja taimekaitsevahendite sisalduse foonil, mistõttu tänapäevased sordid on vähem sõltuvad kasulikest mikroobidest. Väetiste ja pestitsiidide kasutamise piiramisel võivad sellised kultuurtaimed olla ebaefektiivsed toitainete omastamisel ning vastuvõtlikud haigustekitajatele. Samas mineraalväetiste rohke kasutamine soodustab seenhaiguste levikut ja kultuuride haiguskindlus on oluline saagi määraja. Magistritöö eesmärgiks on saada ülevaade Eestis kasvavate põllukultuuride mikrobioomi seisundist eri väetusfoonidel kasutades molekulaarseid meetodeid. Võimalus töötada koos TÜ, EMÜ ja Maaelu Teadmiskeskuse töörühmadega! Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu-vahter@ut.ee 

Teaduskirjanduses on hulgaliselt näiteid olukordadest, kus üldteada kasulikud mükoriisaseened ei avalda katsetes taimede kasvule oodatud positiivset mõju või on see koguni negatiivne. Üldiselt seletatakse seda mulla toiteainete hea kättesaadavusega, mis mükoriisaseente olulisust taime jaoks vähendavad. Et katseliselt on näidatud ka mükoriisaseente mitte-toitelisi hüvesid taimedele, näiteks patogeenikindlus, põuataluvus ja kaitse herbivooride eest, on mükoriisse sümbioosi olulisus tuleviku globaalmuutuste kontekstis ebaselge. Bakalaureusetöö uurib kirjanduse põhjal mükoriisaseente erinevaid funktsioone ning annab hinnangu kuidas nende olulisus erinevate globaalmuutuste tegurite kontekstis muutuda võiks. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu-vahter@ut.ee

Varasemas teaduskirjanduses on leitud, et sümbioos mükoriisat moodustavate seentega aitab taimedel paremini toime tulla nii haigustekitajate kui kahjuritega. Samuti arvatakse, et globaal- ja kliimamuutuste kontekstis võib Eestis tulevikus leida oluliselt suuremal hulgal erinevaid taimede patogeene ning paljud neist jõuavad meieni lõunapoolsetelt aladelt. Sellest tulenevalt muutuvad abinõud taimede haiguskindluse tõstmiseks järjest olulisemaks. Bakalaureusetöö uurib kirjanduse põhjal mükoriisse sümbioosi mõju taimede haiguskindlusele, eriti uute haigustekitajate kontekstis, andes soovitused lähitulevikus potentsiaalselt Eestisse levivate kahjuritega toime tulemiseks. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu-vahter@ut.ee