Seome alusteaduse praktikaga ja loome tõenduspõhiseid majandamise suuniseid, mis aitaks säilitada ja vajadusel taastada mulla elurikkust.

Meid huvitavad elurikkuse mustrid ja nende varieerumine looduslikes ning inimmõjulistes süsteemides. Luubi all on seened, sealhulgas mükoriisaseened, aga ka bakterid, kasvuhoonegaasid ja põllumajanduslik maakasutus.


Uudised


  • Uus kasvuhoonekatse uurib mullaelustiku rolli ökosüsteemide toimimises

    Mai keskel alustasime Mullaökoloogia töörühma uue kasvuhoonekatsega, mille eesmärk on uurida muldade elurikkuse ja liikide ökoloogiliste niššide mõju ökosüsteemi funktsioonidele. Katses kasutatavad mullad pärinevad 50 põllult Lõuna-Eestis, mis on varasemalt uuritud FunFarm projekti raames. Lisaks keskendume ka mullaelustiku ja väetamise vastastikmõjudele, et paremini mõista põllumuldade toimimist ja jätkusuutlikku majandamist. Katse lõpp on planeeritud augustisse. Katsega […]

    Uus kasvuhoonekatse uurib mullaelustiku rolli ökosüsteemide toimimises
  • Õnnitleme Sarkal’it 2. koha puhul MSCA konverentsi teaduspostrite võistlusel!

    Meil on suur rõõm jagada, et meie doktorant Sarkal Jyakhwa pälvis 2. koha teaduspostrite võistlusel konverentsil „MSCA in Estonia: Strengthening Research through International Talent“, mis toimus 20. mail 2026 Tartus, Eestis. See oli märgiline sündmus, olles esimene MSCA konverents, mis Eestis kunagi korraldatud on! Konverentsil tähistati Marie Skłodowska-Curie meetmete 30. aastapäeva, mis tõi kokku praegused, […]

    Õnnitleme Sarkal’it 2. koha puhul MSCA konverentsi teaduspostrite võistlusel!
  • Mullaökoloogia töörühm nautis kevadist väljasõitu Taevaskojas

    5. mail 2026 käis mullaökoloogia töörühm kevadisel väljasõidul Taevaskoja matkaradadel. Päikeseline ilm ja linnulaul pakkusid värskendavat vaheldust igapäevasele kontori- ja auditoorsele tööle. Matkal vaatleti aktiivselt kevadist loodust. Muuhulgas õnnestus näha vaskussi ning leida limatünnikut. Arutleti aineringete ja nende seoste üle maakaasutusega, keskendudes nii metsamajandusele kui ka põllupidamisele. Lisaks loodushariduslikule poolele pakkus retk ka põnevaid kultuuri- […]

    Mullaökoloogia töörühm nautis kevadist väljasõitu Taevaskojas
  • Mullaökoloogia tiim jagas teadmisi Maamessil

    23.-25. aprillil 2026.a. toimus Tartus järjekordne Maamess. Sel aastal külastas messi 40 192 inimest. Esimest korda oli mullaoökoloogia tiim messil boksiga väljas, et jagada mulla elustiku ja tervise kohta teavet. Olime üks messi 448st eksponendist. Messi külastajad said tutvuda vihmaussiterraariumiga, uudistada vihmausside käike mullas ning kuulata vihmausside hääli. Samuti oli võimalik näha mikroskoobi all arbuskulaarmükoriisat […]

  • Maarja Öpik: mind üllatab, kui mõtlematult me põllumuldi käest anname

    Värske akadeemik ning Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärgi kavaler, mullaökoloogia tiimi juht mullaökoloogia professor Maarja Öpik rääkis Kaja Koovitiga mulla- ja elukeskkonna mõjudest. Oma intervjuus rõhutab professor Maarja Öpik, et toimiv elukeskkond on ühiskonna toimimise alus. Tema sõnul on mullateadus – eriti mulla elurikkus – Eestis seni alahinnatud, kuigi mullas peitub kogu taimse ja loomse elu […]

    Maarja Öpik: mind üllatab, kui mõtlematult me põllumuldi käest anname
  • Prof Maarja Öpik pälvis riikliku teenetemärgi

    President Alar Karis tunnustas Eesti Vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 silmapaistvat inimest, kelle seas on ka Akadeemik, ÖMI direktor ja molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik. Prof Maarja Öpik pälvis Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi. Prof. Öpik keskendub oma teadustöös mullaökosüsteemidele, uurides arbuskulaarset mükoriisat moodustavate mullaseente elurikkust ja nende seoseid taimede mitmekesisusega. Lisaks alusuuringutele […]

    Prof Maarja Öpik pälvis riikliku teenetemärgi


Mullaökoloogia


Kes elavad mullas?
Mida nad seal teevad?
Millised on nende omavahelised suhted?
Kuidas majandamine ja looduslikud häiringud mullaorganisme mõjutavad?
Need on küsimused, mida mullaökoloogia töörühm uurib.




Meid huvitavad elurikkuse mustrid ja nende varieerumine looduslikes süsteemides nagu niidud ja metsad, ning inimmõjulistes süsteemides nagu põllud ja häiritud alad.


Seome alusteaduse praktikaga loome tõenduspõhiseid majandamise suuniseid, mis aitaks säilitada ja vajadusel taastada mulla elurikkust.
Muld on elus, mullaelustik ning selle terviklik toimimine on see, mis mulla, taimed ning kogu ökosüsteemid toimimas hoiab.