MULLAÖKOLOOGIA TÖÖRÜHM

Kestvus: 2023-2027 

Terve muld on strateegiline loodusvara. Roheleppe, Talust Taldrikule strateegia, ÜRO Säästva Arengu Eesmärkide ning globaalsete väljakutsete valguses on vaja: 

(1) hinnata ja modelleerida mullaelustikku põllumajandusmaastikes; 

(2) mõista põllumuldade elustiku toimimist erineva keerukusega maastikes; 

(3) kaasata mullaelustiku tähendus inimrühmadele, kes on rohepöördes enim kaasatud ning mõjutatud, elurikkuse-põhistes majandamisjuhistes. 

Keskendudes mullaelustiku kesksele rühmale—taimedele kasulikele arbuskulaar-mükoriissetele krohmseentele, modelleeritakse nende levik Eestis sõltuvalt maastiku keerukusest; selgitatakse krohmseente rollid mulla N2O emissioonides ja N-ringes; ning kaasatakse talunikud eluslaborite praktikakogukondades kaasloojate ning kaasteavitajatena. 

Luuakse kohalikke tingimusi arvestavad tõenduspõhised mullaelustiku majandamise juhised, eesmärgiga säilitada nii elurikkus kui põllumajanduse saagikus. 

Projektis osalevad: Maarja Öpik, Tanel Vahter, Inga Hiiesalu 

Kestvus: 2016-2023 (peatatud lapsehoolduspuhkuse tõttu 2019-2022) 

Mikroorganismide liigirikkuse mustreid piki kõrgusvööndeid on taimede ja loomadega võrreldes väga vähe uuritud. Projekti eesmärk on uurida taimedele oluliste sümbiontide – arbuskulaar-mükoriissete (AM) seente liigirikkuse ja leviku seoseid mööda üht maailma pikimat kõrgusgradienti ariidses Himaalajas. Soontaimed kasvavad seal rekordilisel kõrgusel (6150 m mere pinnast) ja sellised “äärealade” kooslused on eriti tundlikud kliimamuutustele. Projekti raames kirjeldame kõrgmäestiku taimede ja AM seente liigirikkuse ja leviku mustreid ning selgitame neid põhjustavaid mehhanisme. AM seente määramiseks mullast kasutame uue põlvkonna sekveneerimist ja seome saadud andmestiku olemasolevate andmetega AM seente globaalsest levikust ja fülogeneesist, Himaalaja taimede morfoloogilistest ja ökofüsioloogilistest tunnustest ja lokaalsetest abiootilistest teguritest. Projekt aitab paremini mõista AM seente liigirikkuse ja leviku mustreid väheuuritud, kuid globaalsete muutuste poolt ohustatud piirkonnas. 

Projektis osalevad: Inga Hiiesalu 

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg) 

Kestvus: 2022-2025 

Lubjarikkad niidud on ühed Euroopa liigirikkamad ökosüsteemid. Viimase poole sajandi jooksul on nende pindala traditsioonilise majandamise lõppemise ja eutrofeerumise tõttu oluliselt vähenenud. Niidukoosluste taastamine on erinevates Euroopa riikides looduskaitseliste prioriteetide hulgas. Taastamisjärgne seire on seni keskendunud üksikutele indikaatorliikidele või kindlate liigirühmade liigirikkusele. Samas on ökosüsteemide taastamise paremaks planeerimiseks äärmiselt oluline aru saada, kuidas taastuvad eri elustikurühmade interaktsioonid ja kuidas mõjutab looduse taastumist ümbritseva maastiku struktuur ja maakasutuse intensiivsus, eriti põllumajanduslik maakasutus. Elustikurühmade omavahelised interaktsioonid on taastamise edukuse oluliseks indikaatoriks kuna nad on keskkonnatingimuste muutuste suhtes tundlikumad kui üksikud elustikurühmad eraldi vaadelduna ja samas tagavad just interaktsioonid ökosüsteemide stabiilsuse ja funktsioonid. 

InterRest projektis hindame erinevatel troofilistel tasemetel olevate liigirühmade interaktsioone (taimed ja mulla mikroorganismid, taimed ja tolmeldajad, linnud ja lülijalgsed) ja funktsioone (tolmeldamine, mullaprotsessid, kisklus) taastatud ja kinnikasvanud lubjarikastel niitudel Eestis, Saksamaal ja Hispaanias. Viime uurimuse läbi maastikes, mis erinevad sotsioökoloogiliste tingimuste ja maakasutuse struktuuri poolest. Uurime, kas taastatud rohumaadel on elustikurühmade vahelised interaktsioonid keerukamad ja stabiilsemad ning ökosüsteemi funktsioneerimine parem võrreldes degradeerunud rohumaadega. Lisaks taastamise lokaalsete mõjude hindamisele uurime, kas erinevad põllumajanduses kasutatavad keskkonnameetmed niitusid ümbritsevates maastikes aitavad taastumisele kaasa. Me uurime ka niitude taastamise sotsiaalset aspekti ja toome välja erinevad osapooled, kes on vajalikud rohumaade ökosüsteemide edukaks taastamiseks. Projekti tulemused aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide ja elurikkuse strateegia täitmisele. Tulemused on olulised Euroopa väärtuslike ökosüsteemide (sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide) taastamise paremaks planeerimiseks. Teadmised põllumajanduse keskkonnameetmete mõjust rohumaade taastumisele maastikes on olulised Euroopa ühise põllumajanduspoliitika planeerimisel. Projekt annab olulist informatsiooni lubjarikaste niidukoosluste bioloogilise mitmekesisuse ja interaktsioonide taastamise paremaks planeerimiseks ja väärtustab Euroopa traditsiooniliselt majandatud ökosüsteeme. 

InterRest on Biodiversa koostööprojekt, kus osalevad lisaks meie töörühmale veel Saksamaa, Hispaania, Belgia, Rootsi ja Hollandi teadlased. 

Projektis osalevad: Tanel Vahter, Inga Hiiesalu 

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg) 

Vaata ka projekti ametlikku kodulehte 

Kestvus: 2021-2023 

Arbuskulaarsed mükoriisaseened (AM seened) mängivad olulist rolli mulla põhifunktsioonide toetamisel. AM seened on tundlikud keskonnas laialdaselt kasutatavatele kemikaalidele, nagu näiteks taimekaitsevahendid. Seetõttu on oluline, lisaks seni kasutusel olnud mullaorganismidele, kaasata AM seened sihtrühma, et hinnata erinevate kemikaalide mõju mullaorganismidele. Selle projekti peamised eesmärgid on: i) täiendada olemasolevat, sümbioosieelse faasi (enne taimejuurega mükoriisa moodustamist) katseprotokolli peamiselt sümbiootilist (mükoriisset) faasi hõlmavate katseprotseduuride väljatöötamisega; (ii) AM seentele kemikaalide mõju hindamise standardiseertud ringtesti protokolli väljaöötamine ja valideerimine; iii) OECD testijuhendi kavandi arendamine, et kaasata AM seened olemasolevatesse mullaorganismide riskihindamise raamistikku. 

Projektis osalevad: Tanel Vahter 

Rahastaja: CLOVERSTRATEGY LDA