{"id":855,"date":"2024-01-22T20:04:12","date_gmt":"2024-01-22T20:04:12","guid":{"rendered":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/?page_id=855"},"modified":"2024-03-07T15:58:30","modified_gmt":"2024-03-07T15:58:30","slug":"tegevused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/?page_id=855","title":{"rendered":"Tegevused"},"content":{"rendered":"
\n
\n\t\t\t
\n\t\t\t

Mullaseened p\u00f5llumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse r\u00fchmagrant PRG1789; Maarja \u00d6pik)<\/strong>\u00a0<\/p>\n\t\t\t

<\/span><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t
\n\n

Kestvus: 2023-2027\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Terve muld on strateegiline loodusvara. Roheleppe, Talust Taldrikule strateegia, \u00dcRO S\u00e4\u00e4stva Arengu Eesm\u00e4rkide ning globaalsete v\u00e4ljakutsete valguses on vaja:\u00a0<\/p>\n\n\n\n

(1) hinnata ja modelleerida mullaelustikku p\u00f5llumajandusmaastikes;\u00a0<\/p>\n\n\n\n

(2) m\u00f5ista p\u00f5llumuldade elustiku toimimist erineva keerukusega maastikes;\u00a0<\/p>\n\n\n\n

(3) kaasata mullaelustiku t\u00e4hendus inimr\u00fchmadele, kes on rohep\u00f6\u00f6rdes enim kaasatud ning m\u00f5jutatud, elurikkuse-p\u00f5histes majandamisjuhistes.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Keskendudes mullaelustiku kesksele r\u00fchmale\u2014taimedele kasulikele arbuskulaar-m\u00fckoriissetele krohmseentele, modelleeritakse nende levik Eestis s\u00f5ltuvalt maastiku keerukusest; selgitatakse krohmseente rollid mulla N2O emissioonides ja N-ringes; ning kaasatakse talunikud eluslaborite praktikakogukondades kaasloojate ning kaasteavitajatena.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Luuakse kohalikke tingimusi arvestavad t\u00f5endusp\u00f5hised mullaelustiku majandamise juhised, eesm\u00e4rgiga s\u00e4ilitada nii elurikkus kui p\u00f5llumajanduse saagikus.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Projektis osalevad: Maarja \u00d6pik, Tanel Vahter, Inga Hiiesalu\u00a0<\/p>\n\n<\/div>\n\t\t<\/div>\n\n

\n\t\t\t
\n\t\t\t

Arbuskulaar-m\u00fckoriissed seened piki k\u00f5rgusv\u00f6\u00f6ndeid: seosed evolutsiooniliste ja \u00f6koloogiliste protsessidega eri ruumiskaaladel (Personaalne uurimistoetus, stardiprojekt PUT1170; Inga Hiiesalu)<\/strong>\u00a0<\/p>\n\t\t\t

<\/span><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t
\n\n

Kestvus: 2016-2023 (peatatud lapsehoolduspuhkuse t\u00f5ttu 2019-2022)\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mikroorganismide liigirikkuse mustreid piki k\u00f5rgusv\u00f6\u00f6ndeid on taimede ja loomadega v\u00f5rreldes v\u00e4ga v\u00e4he uuritud. Projekti eesm\u00e4rk on uurida taimedele oluliste s\u00fcmbiontide \u2013 arbuskulaar-m\u00fckoriissete (AM) seente liigirikkuse ja leviku seoseid m\u00f6\u00f6da \u00fcht maailma pikimat k\u00f5rgusgradienti ariidses Himaalajas. Soontaimed kasvavad seal rekordilisel k\u00f5rgusel (6150 m mere pinnast) ja sellised \u201c\u00e4\u00e4realade\u201d kooslused on eriti tundlikud kliimamuutustele. Projekti raames kirjeldame k\u00f5rgm\u00e4estiku taimede ja AM seente liigirikkuse ja leviku mustreid ning selgitame neid p\u00f5hjustavaid mehhanisme. AM seente m\u00e4\u00e4ramiseks mullast kasutame uue p\u00f5lvkonna sekveneerimist ja seome saadud andmestiku olemasolevate andmetega AM seente globaalsest levikust ja f\u00fclogeneesist, Himaalaja taimede morfoloogilistest ja \u00f6kof\u00fcsioloogilistest tunnustest ja lokaalsetest abiootilistest teguritest. Projekt aitab paremini m\u00f5ista AM seente liigirikkuse ja leviku mustreid v\u00e4heuuritud, kuid globaalsete muutuste poolt ohustatud piirkonnas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Projektis osalevad: Inga Hiiesalu\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg)\u00a0<\/p>\n\n<\/div>\n\t\t<\/div>\n\n

\n\t\t\t
\n\t\t\t

Poollooduslike niidukoosluste ja p\u00f5llumajandusmaastike \u00f6koloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest; Aveliina Helm)<\/strong>\u00a0<\/p>\n\t\t\t

<\/span><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t
\n\n

Kestvus: 2022-2025\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Lubjarikkad niidud on \u00fched Euroopa liigirikkamad \u00f6kos\u00fcsteemid. Viimase poole sajandi jooksul on nende pindala traditsioonilise majandamise l\u00f5ppemise ja eutrofeerumise t\u00f5ttu oluliselt v\u00e4henenud. Niidukoosluste taastamine on erinevates Euroopa riikides looduskaitseliste prioriteetide hulgas. Taastamisj\u00e4rgne seire on seni keskendunud \u00fcksikutele indikaatorliikidele v\u00f5i kindlate liigir\u00fchmade liigirikkusele. Samas on \u00f6kos\u00fcsteemide taastamise paremaks planeerimiseks \u00e4\u00e4rmiselt oluline aru saada, kuidas taastuvad eri elustikur\u00fchmade interaktsioonid ja kuidas m\u00f5jutab looduse taastumist \u00fcmbritseva maastiku struktuur ja maakasutuse intensiivsus, eriti p\u00f5llumajanduslik maakasutus. Elustikur\u00fchmade omavahelised interaktsioonid on taastamise edukuse oluliseks indikaatoriks kuna nad on keskkonnatingimuste muutuste suhtes tundlikumad kui \u00fcksikud elustikur\u00fchmad eraldi vaadelduna ja samas tagavad just interaktsioonid \u00f6kos\u00fcsteemide stabiilsuse ja funktsioonid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

InterRest projektis hindame erinevatel troofilistel tasemetel olevate liigir\u00fchmade interaktsioone (taimed ja mulla mikroorganismid, taimed ja tolmeldajad, linnud ja l\u00fclijalgsed) ja funktsioone (tolmeldamine, mullaprotsessid, kisklus) taastatud ja kinnikasvanud lubjarikastel niitudel Eestis, Saksamaal ja Hispaanias. Viime uurimuse l\u00e4bi maastikes, mis erinevad sotsio\u00f6koloogiliste tingimuste ja maakasutuse struktuuri poolest. Uurime, kas taastatud rohumaadel on elustikur\u00fchmade vahelised interaktsioonid keerukamad ja stabiilsemad ning \u00f6kos\u00fcsteemi funktsioneerimine parem v\u00f5rreldes degradeerunud rohumaadega. Lisaks taastamise lokaalsete m\u00f5jude hindamisele uurime, kas erinevad p\u00f5llumajanduses kasutatavad keskkonnameetmed niitusid \u00fcmbritsevates maastikes aitavad taastumisele kaasa. Me uurime ka niitude taastamise sotsiaalset aspekti ja toome v\u00e4lja erinevad osapooled, kes on vajalikud rohumaade \u00f6kos\u00fcsteemide edukaks taastamiseks. Projekti tulemused aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesm\u00e4rkide ja elurikkuse strateegia t\u00e4itmisele. Tulemused on olulised Euroopa v\u00e4\u00e4rtuslike \u00f6kos\u00fcsteemide (sh loodusdirektiivi elupaigat\u00fc\u00fcpide) taastamise paremaks planeerimiseks. Teadmised p\u00f5llumajanduse keskkonnameetmete m\u00f5just rohumaade taastumisele maastikes on olulised Euroopa \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika planeerimisel. Projekt annab olulist informatsiooni lubjarikaste niidukoosluste bioloogilise mitmekesisuse ja interaktsioonide taastamise paremaks planeerimiseks ja v\u00e4\u00e4rtustab Euroopa traditsiooniliselt majandatud \u00f6kos\u00fcsteeme.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

InterRest on Biodiversa koost\u00f6\u00f6projekt, kus osalevad lisaks meie t\u00f6\u00f6r\u00fchmale veel Saksamaa, Hispaania, Belgia, Rootsi ja Hollandi teadlased.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Projektis osalevad: Tanel Vahter, Inga Hiiesalu\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg)\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Vaata ka projekti ametlikku\u00a0kodulehte<\/a>\u00a0<\/p>\n\n<\/div>\n\t\t<\/div>\n\n

\n\t\t\t
\n\t\t\t

Pilootprojekt kemikaalide m\u00f5ju m\u00e4\u00e4ramiseks mullas: m\u00fckoriisa seentega katses\u00fcsteemide sobivus riskihindamiseks (ERAMYC, Mari Moora)<\/strong>\u00a0<\/p>\n\t\t\t

<\/span><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t
\n\n

Kestvus: 2021-2023\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Arbuskulaarsed m\u00fckoriisaseened (AM seened) m\u00e4ngivad olulist rolli mulla p\u00f5hifunktsioonide toetamisel. AM seened on tundlikud keskonnas laialdaselt kasutatavatele kemikaalidele, nagu n\u00e4iteks taimekaitsevahendid. Seet\u00f5ttu on oluline, lisaks seni kasutusel olnud mullaorganismidele, kaasata AM seened sihtr\u00fchma, et hinnata erinevate kemikaalide m\u00f5ju mullaorganismidele. Selle projekti peamised eesm\u00e4rgid on: i) t\u00e4iendada olemasolevat, s\u00fcmbioosieelse faasi (enne taimejuurega m\u00fckoriisa moodustamist) katseprotokolli peamiselt s\u00fcmbiootilist (m\u00fckoriisset) faasi h\u00f5lmavate katseprotseduuride v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega; (ii) AM seentele kemikaalide m\u00f5ju hindamise standardiseertud ringtesti protokolli v\u00e4lja\u00f6\u00f6tamine ja valideerimine; iii) OECD testijuhendi kavandi arendamine, et kaasata AM seened olemasolevatesse mullaorganismide riskihindamise raamistikku.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Projektis osalevad: Tanel Vahter\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rahastaja: CLOVERSTRATEGY LDA\u00a0<\/p>\n\n<\/div>\n\t\t<\/div>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"featured_image_src":null,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/855"}],"collection":[{"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=855"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/855\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2115,"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/855\/revisions\/2115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/soilecology.ut.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}